Laborist pärisellu: märguanne emale laste turvalisuse kohta

Läbi suure kivihoone kajas kõrvulukustav piiks. Samal hetkel kuulsime klõpsatust ja kiirenduse heli.

Kõrgest klaasseintega vaatluspunktist Volvo Carsi ohutuskeskuse kohal jälgis Volvo Carsi töötaja, kuidas auto tunnelist välja sõitis ja massiivse betoonploki poole kihutas.

Kokkupõrge oli kohutav. Betoonseinaga kohtuva metalli ja hetkega avanevate turvapatjade avanemise hääled, kortsus kapott. Helid, mida ma polnud kunagi varem päriselus kuulnud.

Beebisuuruses kokkupõrketesti mannekeen oli turvapatjadest ümbritsetud turvatooli kinnitatud.

"Sama turvatool, mida mu tütar kasutab"

Minu jaoks on autode turvalisus alati esikohal olnud. Mu ema isegi ei käivitanud autot enne, kui kõigil olid turvavööd peal. Meil olid alati turvatoolid või istmekõrgendused ning juba varasest noorusest peale räägiti meile ohtudest, millega lapsed autodes kokku puutuda võivad.

Kuid alles siis, kui kolisin Rootsi ja asusin tööle Volvo Carsi, sain sellest tõeliselt aru.

Pärast esimese kokkupõrketesti vaatamist näidati mulle kaadreid, milles võrreldi kokkupõrke mõju seljaga sõidusuunas ja näoga sõidusuunas olevale kokkupõrketesti mannekeenile. See ajas mul südame pahaks. See kõik oli piisavalt veenev, et hoida oma lapsi turvatoolis võimalikult kaua seljaga sõidusuunas.

Rootsis on seda lihtne öelda - siin on see normiks.

Minu kodumaal on asjad teisiti. Juba üheaastased lapsed paigutatakse näoga sõidusuunas turvatoolidesse, väikelapsed reisivad ilma istmekõrgenduseta ning nii lapsed kui ka täiskasvanud panevad turvavöö rinnarihma selja taha, sest "see on ebamugav".

Kui külastasime kodu ja nõudsime väikelapsele seljaga sõidusuunas oleva turvatooli rentimist, ütlesid pere ja sõbrad: "Tal tundub nii ebamugav olevat! Mul hakkaks autos halb!" - Mind isegi naeruvääristati selle eest, et kutsusin kõiki üles korralikult turvavööd kandma ja öeldi, et see kriimustab kaela.

Kuid mina kompromisse ei tee. Kuna minu lapsed on alati turvatoolis reisinud, istuvad nad sinna küsimusi esitamata.

Loodan, et nad ei koge kunagi autoõnnetust.

Välja arvatud juhul, kui nad ühel päeval käivad minu jälgedes ja näevad oma silmaga Volvo Carsi laborites testides uskumatuid edusamme ohutuses.