Meie ohutusstandard

Sest tegelik elu on keerulisem kui standardiseeritud testimine.

Standardiseeritud testimine alates 1970. aastast

Kortsus oranž autouks, millel on kokkupõrketesti markerid.

Protsess

Sinu jaoks loodud. Testitud tegeliku elu jaoks.

Kokkupõrketestid on ainult väärtuslikud ainult siis, kui nende taga on tegelikud andmed. Seepärast kasutame oma ohutusalases lähenemisviisis tegelikest õnnetustest kogutud andmeid.

Oleme välja töötanud erineva suuruse ja kujuga inimkeha mudelid, et tagada kõigi ohutus. Kasutades neid mudeleid ja teadusuuringuid oma testimismeetodites, saame välja töötada uusimaid ohutusalaseid uuendusi. Nii muutub meie maailmatasemel ohutus tõhusamaks ja kättesaadavamaks. Selle tulemuseks on täiustatud turvafunktsioonid iga põlvkonna Volvodele, mitte ainult uutele autodele.

Tutvu meie ohutustehnoloogiaga

Latti kõrgemale seades

Meile ei piisa kõrgeimate ohutushinnangute saamisest. Läheme kaugemale ja testime reaalse elu avariistsenaariume.

Erinevad nurgad

Kokkupõrked suurte loomadega

Erinevad kiirused

Ümberpaiskumisega õnnetused

Erinevad sõitjad

Teelt väljasõidud

Ahelkokkupõrge

Reisijad kõikidel istmetel

Kunst, mida meie ohutuseksperdid on aastakümneid õppinud

Eestvaade kokkupõrketestis osalenud oranžist autost, mille kapott on kortsus ja mootor näha.

Auto peaks suutma kõiki kaitsta.

Göteborgis Volvo Carsi ohutuskeskuses asuv tipptasemel avariilabor suudab taaslavastada peaaegu kõik reaalsed õnnetused ja aidata koguda olulisi andmeid liiklusõnnetuste kohta. Alates 1970. aastast oleme oma ohutusalaseid teadmisi saanud reaalsetest liiklusõnnetustest. 2019. aastal käivitatud E.V.A algatusega hakkasime oma teadusuuringuid maailmaga jagama. Eesmärgiga muuta teed kõigi jaoks ohutumaks.

Tutvu meie ohutusuuringutega

Tagantvaade hõbedasele Volvo EX90 linnamaasturile, mis on pargitud minimalistliku arhitektuuri lähedale.

EX90 – ohutuse uus ajastu

Avasta EX90

Korduma kippuvad küsimused

Kas Volvodel on automaatpidurdus?

Jah. Meie automaatne hädapidurdussüsteem (AEB) on standardvarustuses kõigis Volvodes, et aidata vältida kokkupõrkeid. Kui süsteem tajub potentsiaalset ohtu, rakenduvad pidurid automaatselt.

Kuidas Volvo Cars arendab autode ohutust tegelike andmete põhjal?

Kogume ja uurime andmeid reaalsete õnnetuste kohta, et töötada välja ohutusfunktsioonid, mis käsitlevad levinud ja raskeid õnnetusstsenaariume. Alates 1970. aastast on meie liiklusõnnetuste uurimisrühm analüüsinud üle 50 000 õnnetuse, milles osales üle 80 000 inimese, viies selliste edusammudeni nagu lülisamba kaitse, külgkokkupõrke turvapadjad ja täiustatud juhiabisüsteemid. Seejärel rakendame neid tulemusi uute Volvode väljatöötamisel, et inimesi vigastuste eest paremini kaitsta ja meie ohutusstandardeid pidevalt täiustada.

Kui kaua on Volvo Cars teinud kokkupõrketeste naismannekeenidega?

Oleme kasutanud naiste kokkupõrketestide mannekeeni alates 1995. aastast, alustades laupkokkupõrke testidest HIII 5. 2001. aastal lisasime komplekti külgkokkupõrke mannekeeni SIDS2 ja tutvustasime 2000. aastate alguses raseda naise virtuaalset mudelit. Viimasel ajal kasutame inimese virtuaalseid koopiaid, mida saame skaleerida ja kujundada nii, et need sarnaneksid erineva suuruse ja kujuga naistele.

Kuidas tagatakse liiklusõnnetustes osalenud inimeste privaatsuse?

Usume, et ohutusalaseid teadmisi tuleks jagada, kuid privaatsust tuleb alati kaitsta. Seetõttu ei jaga me kunagi oma õnnetuste andmebaasi - jagame ainult elupäästvaid teadmisi, mida oleme sellest saanud. Asjaomaste isikute kohta ei avaldata kunagi tuvastatavat teavet. Kasutame neid andmeid ainult ohutusuuringuteks, täielikus kooskõlas privaatsusseadustega, sealhulgas GDPR-iga.

*Volvo Carsi ohutusfunktsioonid on täienduseks ohutule sõitmisele ega ole mõeldud ebaturvalise juhtimise soodustamiseks. Auto juhtimise eest vastutab alati juht. Kirjeldatud funktsioonid võivad olla valikulised ja saadavus võib riigiti erineda.